Järgmisel aastal siis jälle!

Aga tegelikult tuli laagri jooksul korduvalt välja madalpiruett, mille Tiiu luges täna ka “kõlbulikuks”. Eile käis mingi “click” ära flipi koha pealt, aga eks paistab, kas ma seda ka omal käel hiljem meenutada suudan. Rohkem midagi drastilist pähe ei tule: eks oli üks jagu koperdamist ja teine osa raskeid harjutusi. Loodetavasti oli areng märgatavam kõrvaltvaatajaile.

Aga Flip on ikka üks kirstunael küll. Kui selle selgeks saan, teen kellelegi välja. Ma ainult ei tea veel, kellele.

Flip areneb samuti jõudsalt. Kindlust veel ei ole ja võistlustel ilmselt välja ei tuleks, aga trennis nii umbes 50/50 võimekus on juba käes. Sama käib rittberger-rittberger kaskaadi kohta. Nii et väga edukas hooaeg on olnud juba tänase seisuga.

Mis hüpetel vahet on? Põhimõte on väga lihtne: on võimalik hüpata kas kandilt või sakilt, kas paremalt jalalt või vasakult ning kas eelneva sissesõiduga sise- või väliskandil. Tulemuseks on 6 hüpet, mida on siis veel võimalik sooritada 1-4-kordsetena (ülemist piiri loomulikult ei ole, aga rohkem pöördeid pole keegi siiani suutnud endale peale keerata).

Flip algab videos umbes 1:38 pealt. Sünnitusvalud on tugevad. Kui oskajaid video pealt vaadat, siis ei tundu nagu midagi keerulist oelvat, aga kui on endal vaja hüpata vasakult jalalt üle parema saki ja teha sealjuures veel iseendale tiir peale, siis tundub see ilmvõimatu ülesanne. Eks ta kunagi ka välja tuleb, kõik teised hüpped on samamoodi algul utoopiana tundunud.

Muideks, videos on kõik hüppajad samuti harrastajad

Arengut eelmise aastaga saab võrrelda siin.

Kõigile mitteuisutajatele soovin, et tekiks võimalus vähemalt korra seda imelist spordiala proovida. Kes teab, võib-olla saab sellest hobi kogu eluks!

Eelnev jutt ei tähenda ammugi seda, et mu enda närvidega kõik korras oleks olnud: seda võiksid ilmselt kõik Tallinn-Riia sõidukaaslased kinnitada Lõpuks suutsin endale siiski sisendada seesuguseid mõtteid, mis mind mõnevõrra rahustada suutsid (need jäävad firmasaladuseks). Tore oli suure reisiseltskonna juures ka see, et keegi alati mingeid nalju viskas, mis omakorda pingeid aitas maanda Ning kahtlemata suur kummardus kõikidele meie klubi lastele, kes peale oma võistlusi jaksasid koperdavaid täiskasvanuid ergutada ja tuju kõrgel hoida

Tegelikult on kavas veel väga palju asju, mida saab paremaks teha: Rittbergeri olin ma ilmselgelt Tallinnasse maha jätnud ning pirueti kohal on mul hetkel mälus lihtsalt auk. Tean vaid, et ei tulnud ta välja selline, nagu peab (mida kajastab ka punkti-info). Videot mul hetkel enda valduses pole, nii et põhjalik analüüs seisab alles ees. Aga Tartuga võrreldes ladusid kohtunikud mulle miinuseid  oluliselt vähem, hüpete kaskaadi ja salchowi lugesid lausa ideaalseteks

Huvitav, kas kevadeks suudan juba kõik elemendid ilusti ära teha? Ja naeratust peab ka harjutama kõvasti: esinemise hinnet aitaks see kahtlemata tõsta.

Madalpirueti eesmärgiks on istuda nii madalal, et tugijala reis on paralleelne jääga, vaba jala ja tugijala põlved on koos, pöörelda vähemalt kolm ringi ning saada seejärel püsti tagasi. Õige asend on umbes selline, aga esineb ka variatsoone, seda just vaba jala asendi osas:

Pilt on pärit Montana Ülikooli füüsika ja biomehhaanika kursuse kodulehelt